E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

 1. Diskett

Diskett (ka ümbrikketas), kõnekeeles võib öelda flopi, inglise keeles floppy disk. Diskett on magnetiline andmekandja, mis oli hästi laiadaselt arvutimaailmas kasutusel aastatel 1970-1990. Levima hakkasid need 1967. aastal, kui IBM neid leiutas (A. Shugart).

Disketti kasutati peamiselt info ülekandmiseks ühest arvutist teise ning selle säilitamiseks nii varukoopiatena kui ka tarkvara ja andmete levitamiseks. 

Ise ehituselt olid need õhukesed, ümmargused magnetandmekandjad. Ümbritsetud olid need plastikuga, mis oli ruudu kujuline. 

Disketi mõõdud arvestatakse alati tollides. Kasutusel olid erinevaid mõõte diskette. Viimase suurusega diskett oli 1,44MB.

 Disketil oli palju puudusi, mis olid näiteks aeglane kirjutuskiirus, üsna lühike eluiga ja ka fotode ning piltide jaoks oli selle maht väike. 

Tänapäeval on disketid välja vahetatud juba teiste andmete salvestajatega nagu  USB-mälupulgad, välised kõvakettad, optilised andmekandjad, mälukaardid.

2. Arvutihiir ehk hiir

On arvuti riistvaraline osutusseade. Hiirega saab enamus käske ja asju navigeerida ilma klaviatuurita kuigi vanasti tehti seda ainult klaviatuuri abil, sest hiirt polnud veel. Hiire leiutas 1963 Douglas Engelbart, esmakordselt esitleti seda suuremale rahvahulgale 5 aastat hiljem. 

Tänapäeval mõnel hiirel on rohkem, kui kolm nuppu aga tavalise hiire puhul on neid ikkagi kolm: vasak nupp, mida kasutatakse tavaliselt põhiasjade tegemiseks nagu mingi programmi avamine. Siis on parem nupp, mis enamasti avab mingi menüü või valiku. Ja viimaseks on keskmine nupp ehk rullik, sellega saab peamiselt kerida üles alla veebilehel. 

Ühendamine tänapäeva hiirtel on USB-ga arvuti külge või siis on ka olemas juba juhtmevaba hiired, mida saab ühendada arvutiga bluetoothi kaudu.

Minu arvates tänapäeval ei saakski enam lauaarvutit kasutades ilma hiireta hakkama, sest erinevad süsteemid on raskemaks muutund ja näen hiire kasutamist väga vajalikuks. 


Kasutatud allikad:

https://www.macworld.com/article/1137400/mouse40.html

https://www.britannica.com/technology/floppy-disk



Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Kasutatavusest veebis Toon välja ühe positiivse ja ka negatiivse näite kasutatavusest veebis Jakob Nielseni kriteeriumite/komponentide järgi. Positiivseks näiteks tooksin välja YouTube.com veebisaidi, mida kasutan peamiselt igapäevaselt. Saab kuulata muusikat ning vaadata ka erinevaid videoid. Õpitavus: Esmakordsel kasutamisel võivad alguses mõned funktsioonid rasked tunduda, kuigi videote vaatamisega ei tohiks probleeme olla ja funktsioonid on ka peamiselt lühidalt kirjeldatud. Tõhusus: Peamised toimingud YouTube-is on tavaliselt videote vaatamine ja ka muusika kuulamine, nende tegevustega ei lähe kaua aega ja on kiiresti õpitavad ning lihtsasti kasutatavad. Meeldejäävus: Kui ei ole veebisaiti kaua aega kasutanud ja hakata nüüd uuesti kasutama, siis asjad sellel lehel küll kiirelt meelest ei lähe.  Vead: Ise suuri vigu ei ole märganud, kuigi võib ka nii olla, et mõnda videot ei saa vaadata näiteks sellepärast, et see on kas riigis keelatud või pole lubatud, kus seda vaadata soovitakse
Lisateave

E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

                         EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020 Üks kõige enam realiseerunud visioonipunkt - Inimeste parem elu Nendest kõigist teemadest olin kõige rohkem nõus esimesega, mis räägib seda kuidas IKT on muutnud inimeste elu paremaks. Selle teema punktidega olen ma kõigi asjadega nõus arvestades seda, et teistes punktides oli ikka mõni asi, mis pani mõtlema ja jättis natuke külmaks ehk siis oli asju millega ma ei nõustu pigem. Nõus olen sellega, et Eestis on jätkuvalt vaba ja avatud (info)ühiskond. Eestlased saavad kasutada internetti peamiselt piiranguteta välja arvatud siis, kui midagi kuritarvitatakse. Viimasel ajal muidugi kasutatakse seda IKT kuritarvitamist ära üsna tihedalt, kuigi meie riigis on sellel ka tagajärjed ja need võivad olla üsna karmid karistused. Olen nõus väljatoodud teise punktiga, kus on kirjas, et inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Olemas on erinevaid lahendusi, mis aitab inimesel säästa väljaminekuid. Targad majad ja internetis ostlemi
Lisateave

E-ITSPEA 9: IT juhtimine ja riskihaldus

Elon Musk - Leader (juht), Change agent (arengumootor) Leader Juhil peab olema mingi eesmärk, mida ta soovib saavutada, kuhu tahab jõuda ja vastutab selle eest, et meeskond on võimeline selles suunas liikuma. Change agent Tagab ajas kaasas käimise. Kes on Elon Musk? (ametlikult Elon Reeve Musk) Ta on Ameerika Ühendriikide ärimagnaat, insener, leiutaja ja investor. Ta on asutanud sellise firma nagu SpaceX, kus ta on tegev- ja tehnoloogiajuht. On ka Tesla, Inc. tegevjuht, kaasasutaja ja tootearhitekt. Elon Musk püüab oma tegevusega muuta inimkonda ja maailma probleeme. Tema suurimaks eesmärgiks on rohelise energia tootmine suurem kasutuselevõtmine ja selle laiendamine üle maailma, et peatada globaalne soojenemine. Teiseks suureks eesmärgiks on inimkonna väljasuremise võimaluse vähendamine, luues koloonia Marsile ja muutes sellega tsivilisatsiooni multiplanetaarseks. Tundub nagu ta on selline inimene, kellele väga meeldib tööd oma aladel teha ja kes on väga süvenenud maailma parandamisele
Lisateave