E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut?

Copyleft lihtsamalt öeldes on selline asi, et saad levitada teost teatud piiranguga, milleks on siis see, et levitamisel säiliks samasugune sisu nagu esialgsel loodud teosel. Copyleft'i põhimõtet rakendatakse tavaliselt vabakasutuslitsentsi abil.

1984. aastal loodi selline asi nagu FSF (Free Software Foundation) ehk Vaba Tarkvara Fond, mis asustati tasuta Unixi loomiseks, kuid tema põhiliseks ülesandeks loetakse siiski GPL litsentsi väljatöötamist.

On 4 erinevat FSF-i (Copyleft litsentsid):

AGPL - Tegemist on väga tugeva litsentsiga. Loeb levitamiseks võrgu kaudu kasutamist ning seetõttu nõuab ka kohustuslikku lähtekoodi avalikustamist. Seda koodi saab igaüks edasi arendada ja peab muidugi ka muudatused välja tooma.

GNU GPL - Tegemist on tugeva litsentsiga. See on vabatarkvara jaoks loodud litsents. Eesmärgiks on anda erinevatele kasutajatele igast õigusi (programmi levitamine, kopeerimine, muutmine) ja programmide uued omanikud saavad samad õigused nagu esialgsel litsentsil oli. Kui muudatused peavad olema väljatoodud koos vajalike andmetega. See on esimene ja vaba tarkvara juures kõige levinum copyleft litsents.

GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents - Tegemist on nõrga litsentsiga. LGPL seab copyleft piirangud ainult enda programmile, mitte teistsugustele programmidele, mis viitab sellele programmile. On eelkõike mõeldud teekide litsentsiks, kuid seda kasutavad programmid nagu OpenOffice.org ja Mozilla Firefox. Arendaja poolt pole lähtekoodid avaldatud.

Apache, MIT, X11, BSD - Tegemist on litsentsidega, millel puudub copyleft. Võib kasutada seda vabas tingimustes ilma probleemideta, ainult ennast ei saa nimetada programmi/loomingu autoriks.




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

E-ITSPEA 9: IT juhtimine ja riskihaldus