E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut?

Copyleft lihtsamalt öeldes on selline asi, et saad levitada teost teatud piiranguga, milleks on siis see, et levitamisel säiliks samasugune sisu nagu esialgsel loodud teosel. Copyleft'i põhimõtet rakendatakse tavaliselt vabakasutuslitsentsi abil.

1984. aastal loodi selline asi nagu FSF (Free Software Foundation) ehk Vaba Tarkvara Fond, mis asustati tasuta Unixi loomiseks, kuid tema põhiliseks ülesandeks loetakse siiski GPL litsentsi väljatöötamist.

On 4 erinevat FSF-i (Copyleft litsentsid):

AGPL - Tegemist on väga tugeva litsentsiga. Loeb levitamiseks võrgu kaudu kasutamist ning seetõttu nõuab ka kohustuslikku lähtekoodi avalikustamist. Seda koodi saab igaüks edasi arendada ja peab muidugi ka muudatused välja tooma.

GNU GPL - Tegemist on tugeva litsentsiga. See on vabatarkvara jaoks loodud litsents. Eesmärgiks on anda erinevatele kasutajatele igast õigusi (programmi levitamine, kopeerimine, muutmine) ja programmide uued omanikud saavad samad õigused nagu esialgsel litsentsil oli. Kui muudatused peavad olema väljatoodud koos vajalike andmetega. See on esimene ja vaba tarkvara juures kõige levinum copyleft litsents.

GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents - Tegemist on nõrga litsentsiga. LGPL seab copyleft piirangud ainult enda programmile, mitte teistsugustele programmidele, mis viitab sellele programmile. On eelkõike mõeldud teekide litsentsiks, kuid seda kasutavad programmid nagu OpenOffice.org ja Mozilla Firefox. Arendaja poolt pole lähtekoodid avaldatud.

Apache, MIT, X11, BSD - Tegemist on litsentsidega, millel puudub copyleft. Võib kasutada seda vabas tingimustes ilma probleemideta, ainult ennast ei saa nimetada programmi/loomingu autoriks.




Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Kasutatavusest veebis Toon välja ühe positiivse ja ka negatiivse näite kasutatavusest veebis Jakob Nielseni kriteeriumite/komponentide järgi. Positiivseks näiteks tooksin välja YouTube.com veebisaidi, mida kasutan peamiselt igapäevaselt. Saab kuulata muusikat ning vaadata ka erinevaid videoid. Õpitavus: Esmakordsel kasutamisel võivad alguses mõned funktsioonid rasked tunduda, kuigi videote vaatamisega ei tohiks probleeme olla ja funktsioonid on ka peamiselt lühidalt kirjeldatud. Tõhusus: Peamised toimingud YouTube-is on tavaliselt videote vaatamine ja ka muusika kuulamine, nende tegevustega ei lähe kaua aega ja on kiiresti õpitavad ning lihtsasti kasutatavad. Meeldejäävus: Kui ei ole veebisaiti kaua aega kasutanud ja hakata nüüd uuesti kasutama, siis asjad sellel lehel küll kiirelt meelest ei lähe.  Vead: Ise suuri vigu ei ole märganud, kuigi võib ka nii olla, et mõnda videot ei saa vaadata näiteks sellepärast, et see on kas riigis keelatud või pole lubatud, kus seda vaadata soovitakse
Lisateave

E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

                         EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020 Üks kõige enam realiseerunud visioonipunkt - Inimeste parem elu Nendest kõigist teemadest olin kõige rohkem nõus esimesega, mis räägib seda kuidas IKT on muutnud inimeste elu paremaks. Selle teema punktidega olen ma kõigi asjadega nõus arvestades seda, et teistes punktides oli ikka mõni asi, mis pani mõtlema ja jättis natuke külmaks ehk siis oli asju millega ma ei nõustu pigem. Nõus olen sellega, et Eestis on jätkuvalt vaba ja avatud (info)ühiskond. Eestlased saavad kasutada internetti peamiselt piiranguteta välja arvatud siis, kui midagi kuritarvitatakse. Viimasel ajal muidugi kasutatakse seda IKT kuritarvitamist ära üsna tihedalt, kuigi meie riigis on sellel ka tagajärjed ja need võivad olla üsna karmid karistused. Olen nõus väljatoodud teise punktiga, kus on kirjas, et inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Olemas on erinevaid lahendusi, mis aitab inimesel säästa väljaminekuid. Targad majad ja internetis ostlemi
Lisateave

E-ITSPEA 9: IT juhtimine ja riskihaldus

Elon Musk - Leader (juht), Change agent (arengumootor) Leader Juhil peab olema mingi eesmärk, mida ta soovib saavutada, kuhu tahab jõuda ja vastutab selle eest, et meeskond on võimeline selles suunas liikuma. Change agent Tagab ajas kaasas käimise. Kes on Elon Musk? (ametlikult Elon Reeve Musk) Ta on Ameerika Ühendriikide ärimagnaat, insener, leiutaja ja investor. Ta on asutanud sellise firma nagu SpaceX, kus ta on tegev- ja tehnoloogiajuht. On ka Tesla, Inc. tegevjuht, kaasasutaja ja tootearhitekt. Elon Musk püüab oma tegevusega muuta inimkonda ja maailma probleeme. Tema suurimaks eesmärgiks on rohelise energia tootmine suurem kasutuselevõtmine ja selle laiendamine üle maailma, et peatada globaalne soojenemine. Teiseks suureks eesmärgiks on inimkonna väljasuremise võimaluse vähendamine, luues koloonia Marsile ja muutes sellega tsivilisatsiooni multiplanetaarseks. Tundub nagu ta on selline inimene, kellele väga meeldib tööd oma aladel teha ja kes on väga süvenenud maailma parandamisele
Lisateave