E-ITSPEA

Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut? Copyleft lihtsamalt öeldes on selline asi, et saad levitada teost teatud piiranguga, milleks on siis see, et levitamisel säiliks samasugune sisu nagu esialgsel loodud teosel. Copyleft'i põhimõtet rakendatakse tavaliselt vabakasutuslitsentsi abil. 1984. aastal loodi selline asi nagu FSF (Free Software Foundation) ehk Vaba Tarkvara Fond, mis asustati tasuta Unixi loomiseks, kuid tema põhiliseks ülesandeks loetakse siiski GPL litsentsi väljatöötamist. On 4 erinevat FSF-i (Copyleft litsentsid): AGPL - Tegemist on väga tugeva litsentsiga. Loeb levitamiseks võrgu kaudu kasutamist ning seetõttu nõuab ka kohustuslikku lähtekoodi avalikustamist. Seda koodi saab igaüks edasi arendada ja peab muidugi ka muudatused välja tooma. GNU GPL - Tegemist on tugeva litsentsiga. See on vabatarkvara jaoks loodud litsents. Eesmärgiks on anda erinevatele kasutajatele igast õigusi (programmi levitamine, kopeerimin

Konstruktiivne ettepanek Autoriõiguste reformi jaoks Olen päri sellega, et tehakse selline ettepanek autoriõiguste seaduste hoidmiseks. Paljud inimesed teenivad raha kultuuriliselt edendavate teostega nagu näiteks muusika, raamatud jne. Ettepanekusse on toodud 6 punkti: Moraalsed õigused midagi muutmata. Moraalne õigus sellele, et ei tunta ära neid autorina. Tasuta mitteäriline jagamine Umbes 20 aastat tagasi ei puudutanud autoriõiguse teema väga tavalist kodanikku. Kunagi ei pidanud sellepärast muretsema, kui jagati või tõmmati alla kuulamis- või nägemiselamusi nagu näiteks muusika, sest tollasel ajal ei pidanud muretsema, et nemad autoriõigusi rikuvad ja seetõttu ei saadud selle eest kuidagimoodi ka karistada. Tänapäeval on muutunud autoriõiguste käsitlemis teemad aina tõsisemaks ning rangemaks.  Artiklis on antud ülevaade sellest, kuidas soovitakse taastada autoriõiguste päritolu nõnda, et kopeerimine oleks võimalik vaid  ärilisel eesmärgil. Võrdõigusvõrk (P2P

 Virginia Shea 10 käsku Austa teiste inimeste privaatsust Valisin endale Virginia Shea käsust 8-nda, sest selle kohta oskan ka mõningaid näiteid tuua.  Privaatseid asju võib inimesel palju olla, näiteks ID kaardi paroolid, pangakonto paroolid, mida teistega ei jagata. Kui mõnel lapsel on olemas omaenda kontod siis tavaliselt on need vanemate kontrolliulatuses, mis on täiesti mõistetav praeguse aja ühiskonnas, kus ohud võivad kõikjal varitseda.  Juhtuda võib täiesti ootamatuid olukordi, näiteks kui mõningad paroolid on paberile kirjutatud, siis sellega võib juhtuda kõiksugu ootamatuid asju. Näiteks kaob paber linnas või linnavälises kohas ära, mis tähendab seda, et ükstapuha kes võib selle üles korjata ja seda kuritarvitada. Võib juhtuda ka olukordi, kus koju on oodata külalisi ning külalised näevad paroolidega pabereid kuskil nähtaval kohal, mis tähendab seda et ka neil on kättesaadavus paroolidele ning võimalus neid kuritarvitada. Ühesõnaga paberile paroolide kirjutam

                         EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020 Üks kõige enam realiseerunud visioonipunkt - Inimeste parem elu Nendest kõigist teemadest olin kõige rohkem nõus esimesega, mis räägib seda kuidas IKT on muutnud inimeste elu paremaks. Selle teema punktidega olen ma kõigi asjadega nõus arvestades seda, et teistes punktides oli ikka mõni asi, mis pani mõtlema ja jättis natuke külmaks ehk siis oli asju millega ma ei nõustu pigem. Nõus olen sellega, et Eestis on jätkuvalt vaba ja avatud (info)ühiskond. Eestlased saavad kasutada internetti peamiselt piiranguteta välja arvatud siis, kui midagi kuritarvitatakse. Viimasel ajal muidugi kasutatakse seda IKT kuritarvitamist ära üsna tihedalt, kuigi meie riigis on sellel ka tagajärjed ja need võivad olla üsna karmid karistused. Olen nõus väljatoodud teise punktiga, kus on kirjas, et inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Olemas on erinevaid lahendusi, mis aitab inimesel säästa väljaminekuid. Targad majad ja internetis ostlemi