E-ITSPEA 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO) arvustus

Häkkeriks võib nimetada inimest, kes on arvutispetsialist või suurem huviline selles infotehnoloogia maailmas. Tänapäeval tegelevad häkkerid peamiselt vabatarkvara arendamisega. 

Teksti autor räägib nii headest inimestest, kes on häkkerid kui ka pahatahtlikest, keda nimetatakse kräkkeriteks. Ühesõnaga häkkerid on need, kes pigem tegelevad uute asjade arendamisega ja kräkkerid on pigem sellised, kes tegelevad kuhugi sissemurdmisega, paroolide varastamisega või millegi muu kuritegelikuga.

Häkkerlik suhtumine

Häkkeri suhtumisest ta räägib viies erinevas punktis, kus ta räägib sellest kuidas võiks suhtuda asjadesse ja saada tunnustatud häkkerina. 

Esimeses punktis ta räägib, kuidas häkkerina peaksid pingutama aina edasi ja ei tohi lasta ennast lõdvaks. Kõvasti tuleb ise õppida ja pingutada. Kindlasti võiks häkker rõõmu tundu probleemide lahendamisest ja enda tarkuse proovile panekust. Olen selle punktiga väga päri, et kui tahad olla ikkagi häkker siis tuleb selle nimel pingutada ja ise vaeva näha, sest selline asi nagu infotehnoloogia areneb iga päevaga.

Teises punktis ta räägib probleemide lahendamisest ja sellest, et neid ei tuleks lahendada kaks korda. Sellest punktist saan aru ja tundub vägagi mõistlik, et ei kulutata aega ainult ühele ja samale asjale. Muidugi mitu korda asju lahendada on minu jaoks nagu tavaline asi aga aru saades tekstist, siis häkkerite mõtlemisele kuluv aeg on väärtuslik ja hinnaline.

Kolmandas punktis räägitakse sellest, kuidas häkkerid ei tohiks tunda igavust ja teha ainult tsüklilist tööd, sest siis nad ei tee seda, mida nad peaksid tegema ehk siis uusi probleeme lahendama. Ja alati kui on võimalus siis sellist tsüklilist ja korduvat tööd automatiseerida nii palju kui seda saab teha. Ütleme nii, et mõned teevadki ainult sellist tsüklilist tööd ja automatiseerimine teeb selle asja palju lihtsamaks ja pigem mõistlikum on ka teha nii.

Neljandas ja viiendas punktis räägitakse nii häkkeri vabadusest kui ka suhtumisest. Et häkker olla peab olema kindlasti mingi suhtumine aga ainult sellega ei saa häkkeriks. Tuleb olla ikkagi selleks iseõppija, tark, töösse tuleb pühenduda. Nende punktidega olen päri. Peamiselt ongi need häkkerid, kes on oma infotehnoloogia erialasse piisavalt pühendunud ja on võimelised ise asju juurde õppima.

Häkkeri põhioskused

Autor räägib neljast erinevast punktist, mis võiksid olla häkkeri põhioskusteks.

Häkkerid peaksid oskama kindlasti programmeerida ja autor soovitab alustada sellisest keelest nagu Python, mis on selge disainiga, hästi dokumenteeritud ja algajate vastu suhteliselt leebe. Kui juba olla tõsine programmeerija siis võiks edasi liikuda C keele juurde. Ehk kindlasti kui tahad olla häkker siis tema põhiliseks oskuseks ongi programmeerimine.

Teiseks räägib autor sellest, et tuleks hankida üks avatud lähtekoodiga Unix ja õppima seda kasutama nagu proovida seda käima panna, saab näiteks üritada ka koodi muutmisest. See tundub väga kasulik ja selline asjalik tegevus, mida teha ja samal ajal saab ka teada, kuidas mingi operatsioonisüsteem võiks toimida.

Kolmandaks räägib veebi kasutamisest ja HTML-i kirjutamisest, mis võib alguses aidata mingeid aimdusi tuua häkkeri elust, kuigi kodulehe omamine ei ole piisav, et häkker olla.

Neljandaks soovitab autor inglise keelt õppida. Nagu teada, siis inglise keel on peamine infosüsteemi valdkonnas kui ka häkkerikultuuris, mida võiksid paljud osata.

Staatus häkkerikultuuris

Autor räägib viiest erinevast staatusest häkkerikultuuris.  

Esimeseks on see, et kirjuta avatud lähtekoodiga tarkvara. Ehk siis kirjutada selliseid programme, mida teised häkkerida lahedaks peavad. Häkkerit austatakse sellega, kui nad loovad uusi programme, mida vajavad paljud erinevad inimesed ja annavad koodi igaühe kasutusse. Austan neid inimesi, kes seda teevad. Paljud näevad vaeva, millegi uue kirjutamisega ja kui need veel teevad programmi avatuks koodiks siis see tundub võimas, sest seda näevad ikkagi kõik, kes soovivad.

Teises punktis räägib, et abiks on avatud lähtekoodiga tarkvara testijad ja silujad.  Selliseid inimesi on minu arust vaja ja on väga kasulikud eriti tarkvaraloojatele.

Kolmandas punktis on juttu kasuliku teave avaldamisest. Alati on väärt see, kui keegi kes teab asjast palju, jagab oma teavet ka teistega, õpetades sellega teisi inimesi, kes teemat ei valda.

Neljandas punktis räägib natukene infrastruktuuri hooldamise aitamine.

Viiendas on häkkerikultuuri teenimine. Selleks on vaja mitmeid aastaid õpituid kogemusi ja saanud ka mõne eelmise punktiga tuntuks. 

Arvamus endast, kas olen häkker või mitte

Ennast ma häkkerina ei tunne, sest juba see programmeerimise osa jõuab mulle raskesti kohale ja pole päris selline teema, milles ma oleksin "kõva käsi".