E-ITSPEA

IT proff Infotehnoloogia ehk lühidalt öeldes IT on teadusharu, milles kasutatakse arvutisüsteeme või arvuteid informatsiooni kogumiseks, selle talletamiseks ja töötlemiseks nõnda, et kättesaadavat informatsiooni saaks edastada ning analüüsida.  Eesti on teinud tohutult suure hüppe IT-arengus ning selle lähituleviku katsetustes. Eestit peetakse IT-arengus kõrgel kohal, märkimisväärne on ka asjaolu, et Eesti siht IT valdkonnas sihib aina kõrgemale.  IT-valdkonda esindavad isikud, kellel on kõrge teadmiste- ja kogemuste pagas infotehnoloogias, nimetatakse IT-profiks. Selleks, et olla IT-proff Eestis, eeldatakse enamjaolt teatud põhiomadusi ja oskusi, mida on lihvitud ja arendatud süviti sügavamalt.  Mina arvan, et IT-proff võib igaüks olla, kes suudab tulla toime infotehnoloogia lahenduste lahendamisega. Infotehnoloogias on palju erinevaid ameteid, kus keegi on proff ja teine justkui ei ole. Lisaks sellele leidub palju erinevaid programmeerimiskeeli ka, kus mõni oskab nei...

Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut? Copyleft lihtsamalt öeldes on selline asi, et saad levitada teost teatud piiranguga, milleks on siis see, et levitamisel säiliks samasugune sisu nagu esialgsel loodud teosel. Copyleft'i põhimõtet rakendatakse tavaliselt vabakasutuslitsentsi abil. 1984. aastal loodi selline asi nagu FSF (Free Software Foundation) ehk Vaba Tarkvara Fond, mis asustati tasuta Unixi loomiseks, kuid tema põhiliseks ülesandeks loetakse siiski GPL litsentsi väljatöötamist. On 4 erinevat FSF-i (Copyleft litsentsid): AGPL - Tegemist on väga tugeva litsentsiga. Loeb levitamiseks võrgu kaudu kasutamist ning seetõttu nõuab ka kohustuslikku lähtekoodi avalikustamist. Seda koodi saab igaüks edasi arendada ja peab muidugi ka muudatused välja tooma. GNU GPL - Tegemist on tugeva litsentsiga. See on vabatarkvara jaoks loodud litsents. Eesmärgiks on anda erinevatele kasutajatele igast õigusi (programmi levitamine, kopee...

Konstruktiivne ettepanek Autoriõiguste reformi jaoks Olen päri sellega, et tehakse selline ettepanek autoriõiguste seaduste hoidmiseks. Paljud inimesed teenivad raha kultuuriliselt edendavate teostega nagu näiteks muusika, raamatud jne. Ettepanekusse on toodud 6 punkti: Moraalsed õigused midagi muutmata. Moraalne õigus sellele, et ei tunta ära neid autorina. Tasuta mitteäriline jagamine Umbes 20 aastat tagasi ei puudutanud autoriõiguse teema väga tavalist kodanikku. Kunagi ei pidanud sellepärast muretsema, kui jagati või tõmmati alla kuulamis- või nägemiselamusi nagu näiteks muusika, sest tollasel ajal ei pidanud muretsema, et nemad autoriõigusi rikuvad ja seetõttu ei saadud selle eest kuidagimoodi ka karistada. Tänapäeval on muutunud autoriõiguste käsitlemis teemad aina tõsisemaks ning rangemaks.  Artiklis on antud ülevaade sellest, kuidas soovitakse taastada autoriõiguste päritolu nõnda, et kopeerimine oleks võimalik vaid  ärilisel eesmärgil. Võrdõigusv...

 Virginia Shea 10 käsku Austa teiste inimeste privaatsust Valisin endale Virginia Shea käsust 8-nda, sest selle kohta oskan ka mõningaid näiteid tuua.  Privaatseid asju võib inimesel palju olla, näiteks ID kaardi paroolid, pangakonto paroolid, mida teistega ei jagata. Kui mõnel lapsel on olemas omaenda kontod siis tavaliselt on need vanemate kontrolliulatuses, mis on täiesti mõistetav praeguse aja ühiskonnas, kus ohud võivad kõikjal varitseda.  Juhtuda võib täiesti ootamatuid olukordi, näiteks kui mõningad paroolid on paberile kirjutatud, siis sellega võib juhtuda kõiksugu ootamatuid asju. Näiteks kaob paber linnas või linnavälises kohas ära, mis tähendab seda, et ükstapuha kes võib selle üles korjata ja seda kuritarvitada. Võib juhtuda ka olukordi, kus koju on oodata külalisi ning külalised näevad paroolidega pabereid kuskil nähtaval kohal, mis tähendab seda et ka neil on kättesaadavus paroolidele ning võimalus neid kuritarvitada. Ühesõnaga paberile paro...

                         EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020 Üks kõige enam realiseerunud visioonipunkt - Inimeste parem elu Nendest kõigist teemadest olin kõige rohkem nõus esimesega, mis räägib seda kuidas IKT on muutnud inimeste elu paremaks. Selle teema punktidega olen ma kõigi asjadega nõus arvestades seda, et teistes punktides oli ikka mõni asi, mis pani mõtlema ja jättis natuke külmaks ehk siis oli asju millega ma ei nõustu pigem. Nõus olen sellega, et Eestis on jätkuvalt vaba ja avatud (info)ühiskond. Eestlased saavad kasutada internetti peamiselt piiranguteta välja arvatud siis, kui midagi kuritarvitatakse. Viimasel ajal muidugi kasutatakse seda IKT kuritarvitamist ära üsna tihedalt, kuigi meie riigis on sellel ka tagajärjed ja need võivad olla üsna karmid karistused. Olen nõus väljatoodud teise punktiga, kus on kirjas, et inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Olemas on erinevaid lahendusi, mis aitab i...

Suhtlusportaalid ja sotsiaalvõrgustikud Kuidas on suhtlusportaalid ja sotsiaalvõrgustikud oma valdkonda mõjutanud ja omakorda ka meie elusid? Aastatega on sotsiaalportaalid ja erinevad sotsiaalvõrgustikud arenenud. Peamiselt käivad need kaasas ajaga kui ka samal ajal meiega, see tähendab seda, et luuakse järjest uusi võimalusi ja arendatakse paremuse poole. Mida rohkem on aeg edasi läinud, seda tihedamini kasutavad inimesed erinevaid suhtluskanaleid. Ilma nendeta ei saa osad enam tänapäeval hakkama, sest informatsioon ja rääkimine käibki läbi nende kanalite ja on tehtud palju lihtsamaks.  Tänapäeval tänu sotsiaalmeediale saame igasuguseid uudiseid ja erinevat informatsiooni kätte ilma, et me peaks kodust lahkuma. Näiteks teiste inimestega rääkimiseks ei pea enam kirju saatma postkasti vaid tänu sotsiaalmeedia arengule on seda võimalik teha väga lihtsalt. Saame suhelda inimestega, kes asuvad meist ka mitme tuhande kilomeetri kaugusel. Saame lug eda informatsiooni erinevate riikide v...

 1. Diskett Diskett (ka ü mbrikketas), kõnekeeles võib öelda flopi, inglise keeles floppy disk. Diskett on magnetiline andmekandja, mis oli hästi laiadaselt arvutimaailmas kasutusel aastatel 1970-1990. Levima hakkasid need 1967.  aastal, kui IBM neid leiutas (A. Shug art). Disketti  kasutati peamiselt info ülekandmiseks ühest arvutist teise ning selle säilitamiseks nii varukoopiatena kui ka tarkvara ja andmete levitamiseks.  Ise ehituselt olid need õhukesed, ümmargused magnetandmekandjad. Ümbritsetud olid need plastikuga, mis oli ruudu kujuline.  Disketi mõõdud arvestatakse alati tollides. Kasutusel olid erinevaid mõõte diskette. Viimase suurusega diskett oli 1,44MB.  Disketil oli palju puudusi, mis olid näiteks aeglane kirjutuskiirus, üsna lühike eluiga ja ka fotode ning piltide jaoks oli selle maht väike.  Tänapäeval on disketid välja vahetatud juba teiste andmete salvestajatega nagu  USB-mälupulgad, välised kõvakettad, optilised andmekandjad, m...